kunst.ee kunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakiri | estonian quarterly of art and visual culture I partly in english Muinsuskaitse eri Kai Kaljo / Elu ja kunst jälgimisühiskonnas / Elektrooniline aktivism Eesti mood ja rahvusvahelised moeformaadid / Löve Difference! Maailmalõpuvisioonid Rubensi moodi Telli! Telli kunst.ee telefonil 666 2535, võrguleheküljelt www.tellimine.ee ja Eesti Posti postkontoritest. Varasemad numbrid õtse toimetusest: telefon 644 6483 või [email protected]. kunst.ee 1/2004 3 Editorial 4 Uudised, varia 5 Raamatud 7 Preemiad, vastukaja näitus 8 Anu Allas. Kas maailma lõpus on kohvik? 10 Anu Allas. Is there a cafe at the end of the world? 12 Intervjuu Peeter Lauritsaga 13 Interview with Peeter Laurits E n u E^ jälgimisühiskond 14 Mari Lääniste, Jaak Tomberg. Rotid laboris 17 Mart Normet. Jälgimisühiskond ja mobiiltelefon 19 Raivo Kelomees. Elektrooniline aktivism 23 Raivo Kelomees. Video activism and its reflections in Estonia 24 Hanno Soans. Kollaaž ja kontekst. Robert Rumase liiklusmärgid Tallinnas. ego 26 Kai Kaljo: "See oleks küll jube, kui tänaval ära tuntaks!" 30 Kai Kaljo: "It would be horrible to be recognized on the street!" 32 Katrin Kivimaa. See oli siin: Kai Kaljo videod 2000-2003 34 Katrin Kivimaa. It was here: video works by Kai Kaljo from 2000-2003 mood 36 Urmas Väljaots. Eesti mood ootab Tuhkatriinuna oma võimalust 40 Urmas Väljaots. Estonian fashion is a Cinderella waiting for its pumpkin to arrive kadrioru aarded 44 Ivar-Kristjan Hein. Viimsed kohtupäevad 46 Ivar-Kristjan Hein. The last judgements 48 Rael Artel. Löve Difference! Kunst ja sotsiaalsed protsessid galerii 50 Heie Treier. New York, veebruar 2004 51 Raivo Kelomees. Kuraatorite kureerimisest 52 Margaret Tali, Sezgin Boynik. Kiasma. Nõudmiseni 54 Kehad. Kaire Nurga Intervjuu Kaie Luigega 56 Harry Liivrand. Uued kohad, tuntud nimed 57 Mari Lääniste. Inimliku huvi faktor 58 Kiwa. Kohas, kus särgi püksitoppimise eboniitpulgast saab pintsel 59 Mari Lääniste. Ameerika unes või ilmsi Toetajad/ 60 Kerttu Soans. Roosid ja korruptsioon 60 Riin Kübarsepp. Mässav graafika Pärnus Supporters 62 Mai Levin. Andeka kollektsionääri kiituseks 64 Mai Levin. In honour of a talented collector 65 Pekka Erelt. Oksjoni peegel Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium viimane lehekülg Eesti Kunstnike Liit 66 Euroopasse avatud vihmavarjuga! ( EESTI j RAHVUSRAAMATUKOGU SIRP EESTI KULTUURILEHT infotelefon 640 5770 MÕTLEJAD LOEVAD - faks 640 5771 LUGEJAD MÕTLEVAD e-post: [email protected] www.ekspress.ee 2 kunst.ee 172004 Ü• • hishuvi huvides On vana tõde, et kollektivistlik mõttelaad on midagi keskmisele eestlasele võõrast, ja mis seal salata, selle üle tuntakse omajagu uhkustki. Ajaloolises plaanis on iseseisvuse taastanud Eesti parempoolne, individualismi soosiv poliitika ka loomulik reaktsioon eelnenud ajastul pealesun nitud kollektiivsele mentaliteedile ja võltsile solidaarsuse etendamisele. Muidugi on heterogeen- sus demokraatlik, tore ja kasulik ning konkurents eeldatavasti progressiivne. Aga kui palju meil seda heterogeensust objektiivselt võttes õieti ongi? Paraku tundub, et selle õilsa lipu all prak tiseeritakse tihti mõttetut oma naba imetlevat kiusu ning eiratakse sihilikult kõike, mis teeniks ühishuve (või peaks ütlema "veel kellegi teise huve"?). Kas kirjutada seegi mingi rahvusspetsii filise empaatiavõimetuse arvele? Vaevalt. Asi pole mitte selles, et ei saa, vaid selles, et ei taheta (näitena sobiks ehk meelde tuletada farsistunud ühiskondliku kokkuleppimise protsessi). Elamine pidevas elementaarse solidaarsustunde defitsiidis kisub pikapeale väsitavaks. Kultuurivaldkondade eneseupitamine teiste mahategemise teel, nagu seda harrastavad näiteks luuletajad Juku-Kalle Raid ja Sven Kivisildnik oma telesaates kunsti "arvustades", on juba lausa au väärse traditsiooniga fenomen, mille kadumisele ei tasugi lootu si panna. Samas ehk siiski saaks kunstiinimesed n.-ö. omadegi seas asja arutades kuidagi läbi ilma tatipritsimise või lausa laada- lcunsf.ee kakluseta? Kodusõja pidamine ajakirjanduse veergudel, ajendiks kokkuvõttes üsna tühised küsimused või isiklikud antipaatiad, on Eesti visuaalkultuuri ajakiri piinlik ega aita valdkonna niigi närust mainekujundit tagant tõu Estonian Magazine of Visual Culture gates kuidagi kaasa tegelike probleemide lahendamisele. Neli numbrit aastas / Quarterly Kirjastaja / Publisher SA Kultuurileht Rahastaja / Financer EV Kultuuriministeerium/ Ministry of Culture of Estonia Sponsor Eesti Kunstnike Liit / In the interest Estonian Artists' Association Toimetuse kolleegium / Editorial Board Sirje Helme, Vilen Künnapu, Peeter Maria Laurits, Ebe Nõmberg of the common Peatoimetaja / Editor-in-chief Heie Treier ([email protected]) Peatoimetaja kt / Acting editor-in-chief Mari Lääniste ([email protected]) interest Assistent / Assistant Mai Soosaar ([email protected]) Kujundaja / Designer Tõnu Kaalep Tõlkija / Translator Riina Kindlam, Tiina Randus, Leelo Linask It is well known that thinking in group interest is something Proofreading Paul Rodgers Esikaas / Cover: Peeter Laurits that does not come naturally to an average Estonian, and Mari Lääniste Muinsuskaitse eri koostaja / Editor of there's no denying we sometimes take a bit of pride in that. In heritage special Anton Pärn historic perspective, it makes sense that after re-establishing it's Eri kujundaja / Designer of special Piia Ruber independence as a state, Estonia has taken a political direction that stands for individual Keeletoimetaja Aili Künstier achievement as opposed to the Soviet period's forced and largely fake "general good". Of Raamatupidaja Maret Raspel course it is great, useful and democratic to live in a heterogeneous society of individuals ([email protected]) and competition is normally good for progress. But in objective terms, we aren't all that Tellimisindeks 00648 heterogeneous, are we? It seems that this noble banner is too often used as an excuse for ©kunst.ee 2004 practising pointless, self-centered obstinacy and deliberately ignoring everything that might ser Reprotööd ja trükk ve a common interest (or is it "someone else's interest as well"?). Should we settle for thinking AS Printon Trükikoda. this is due to some sort of an empathy-handicap peculiar to this nation? Hardly. It isn't about not being able to, it is about not wanting to (just remember the farce that the process of forming a Public Understanding turned into). Aadress / Address Living in a constant lack of empathy grows rather tiresome in the long run. The way Vabaduse väljak 6, different art forms try to elevate themselves by depreciating others, like for instance the poets 10146 Tallinn Juku-Kalle Raid and Sven Kivisildnik "review" art exhibitions in their TV show, has already Estonia Telefon / Telephone (372) 644 64 83 become somewhat of a cultural tradition in itself, so there's not much hope for improvement Fax (372) 627 36 31 there. But why can't the art world insiders amongst themselves get along without scandal e-mail: [email protected] and verbal catfight? Waging a civil war in the media about petty matters or personal dislikes is embarrassing and bad for contemporary art's already shabby image, not to mention very Kunstiteoste reproduktsioonid / EAÜ unhelpful when it comes to solving any actual problems. 2004 kunst.ee 1/2004 3 {varia} Eesti kunst kui "Elu sool" k ( jt 25.02.-13.03.2004 oli Vilniuse vanimas ja suurimas eragaleriis Vartai üleval galerii kol meteistkümnes aastanäitus pealkirjaga "Elu sool". Näitus on kuraator Laima Kreivyte valik kolme Balti riigi kaasaegsest kunstist. Seoses nende riikide Euroopa Liitu astumisega on kavas seda näidata mitmel pool Euroopas. Eestit esindavad näitusel maalidega Kaido Ole, Marko Mäetamm ja Jaan Elken, videote ga Mari Laanemets ja Killu Sukmit. Vastavalt galerii traditsioonile käib näitusega kaasas esinduslik kataloog. Estonian Museum of Applied Art and Design Eesti ehtekunsti suurnäitus Hiinas 26.02.-15.03.2004 oli Pekingi kesklinnas Pekingi Tarbekunstimuuseumis vaadata Eesti ehe te näitus. Tegemist oli Eesti ehtekunsti esmaesitlusega Aasia maades ning seni suurima meie ehtekunsti tutvustava näitusega võõrsil. Sündmust kajastasid mitmed kohalikud telejaamad ning ekspositsioon äratas laia tähelepanu ka kirjutavas pressis. Näituse koostasid Merike Alber ja Ketli Tiitsar Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi kogu de põhjal. 280 esemega valikus leidus Eesti ehtekunsti 19. sajandi setu ehetest kuni uusi- • mate suundumusteni. Kaasaegse ehtekunsti osas ilmestasid väljapanekut lisaks muuseu mi kogus olevatele töödele ka kunstnike isiklikud eksemplarid. Esindatud olid Adamson-Ericu, Ede Kurreli, Tiiu Aru, Leili Kuldkepi, Mari Räägu, Juta Vahtramäe, Lilian Linnaksi, Jüri Arraku, Märko Mäetamm, Jaan Elken, Kaido Ole ja Katrin Amose, Heigo Jelle, Rein Metsa, Kadri Mälgu, Kärt Summataveti, rühmituste F.F.F.F. ja suursaadik Rein Oidekivi näituse avamisel. Õhulossid liikmete tööd. Kokku näidati Pekingis 56 Eesti ehtekunstniku loomingut. Johannes Pääsuke jõudis Berliini Eesti videokunsti 5. märtsil avati Berliini Euroopa Kultuuride Kalve valis enam kui tuhande muuseumis invasioon Chicagos Muuseumis Eesti fotokunstipionee- hoiul Pääsukese klaasnegatiivi seast väl ri Johannes Pääsukese (1892-1918) ret- ja 92. Nendest valmistatud enam kui ruut- 11.01.-22.02.2004 toimus Chicagos rospektiivnäitus "Mees kahe kaameraga". meetristel digitaalsetel suurendustel avaneb Chicago ülikooli renessansiühingus näi Johannes Pääsuke oli esimene Eesti Rahva Pääsukese tabatud toonase Eesti olustik vaa tus "New Video, New Europe". Mainekal Muuseumi teenistuses töötanud fotograaf, tajale seninägematult detaili rikkana. Lisaks kaasaegset kunsti soosival näitusepinnal kelle lühikese elu põhitööks jäigi muuseumi saab Berliini näitusel näha ka sealse muu eksponeeriti ligi 40 videokunstniku töid 16 le etnograafilise väärtusega materjali jääd seumi kogus leiduvaid 1920. aastatel Eestist Ida-Euroopa riigist. Eestlaste ja Serbia esin vustamine. ostetud esemeid. ERM-i ja Eesti Instituudi datus osutus ulatuslikuimaks: näitusel olid Seni suurima, eelmisel suvel ERM-is val koostöö tulemusena Berliini jõudnud näitus Ene-Liis Semperi, Kai Kaljo, Tiiä Johanssoni, minud Pääsukese näituse kuraator Toomas on avatud 18. aprillini. Mari Laanemetsa ja Killu Sukmiti ning Kiwa teosed. Ehkki näituse eesmärgiks ei olnud Eesti kunstiklassika Dublinis kultuur-geograafilise ülevaate andmine, sai 2. märtsil avati Dublinis Iiri Rahvusgaleriis Euroopa Liidu laienemise tähistamiseks näitus valiku põhjal teha teatud kokkuvõtte. Muu "New Frontiers: Art from New EU Member States". Rahvusgalerii direktori Raymond Keaveney hulgas täheldasid korraldajad, et Eesti video ja kuraator Fionnuala Croke'i kontseptsiooni kohaselt on näitusel igast liituvast riigist kuus kunstis domineerivad naisautorid, kellele rahvusliku maaliklassika teost. Eesti poolt valmistas näituse ette Eesti Kunstimuuseum, kus paistab olevat eriomane surmalembus. Kogu valiti välja sobivad tööd: Konrad Mäe "Vilsandi motiiv" (1913-1914), Arnold Akbergi "Daam näitus mõjus aga pigem videokunsti kui nii lapsega" (1926), Johannes Greenberg "Naine maskidega" (1931), Andrus Johani "Köögis" suguse ülevaatena kui millegi spetsiifiliselt (1935), Aleksander Vardi "Alasti suvel" (1939) ja Kristjan Raua "Ohver" (1935). idaeuroopalikuna. Näituse piiratud võrguver Valik iseloomustab Teise maailmasõja eelse Eesti kunsti arenguprotsesse. Neil teostel on siooniga saab tutvuda aadressil http://www. jõudu tähistada nii meie kunstiloo arenguetappe ja suhteid Euroopa kultuuriruumiga, aga tuua renaissancesociety.org/show/newvideo/index. ka esile meie ajaloo ja kollektiivse mälu aspekte, samuti osutada eesti kunsti armastatud html. motiividele. Näitus on avatud 31. maini. 4 kunst.ee 1/2004 {raamatud} Maalikunstnik Valdemar Väli. Ülevaateteos emeriitprofessori elust ja loo mingust sisaldab lisaks koostaja Mai Levini tekstidele kunstniku enese kirjutisi, fotosid ja palju reprosid. 232 lk. Ants Viidalepp. See kunstnik, kes... Eerik Haamer. Viinistu Kunstimuuseum 2003. Eerik Haameri monograafia on ka avalöök Viinistu Kunstimuuseumi väljaannete sarjale. 384 lk. Leonhard Lapin. Avangard. TÜ kirjastus 2003. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professori Leonhard Lapini 2001. aastal peetud loengute kogumik. 288 lk. Johannes Pääsuke. Mees kahe kaamera ga. ERM 2004. 2003. aasta suvel Eesti Rahva Muuseumis VÄNfiA toimunud Pääsukese retrospektiivnäituse kataloog. Eesti ja inglise keeles, 128 lk. HS«~. Tuntud j* tundmtiti I Martti Soosaar. Tuntud ja tundmatu Gori. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. Karikaturisti loomingulisele kõrgajale kesken duv biograafia. 320 lk. Valge-punase lipu all. Uus kunst Poolast. Zacheta rahvusgalerii, 2004. Rotermanni soolalaos toimunud näituse kata loog eesti, poola ja inglise keeles, eessõna Eha Komissarovilt. 136 lk. EKA sisearhitektuuri osakond 2002- 2003. EKA 2003. Sisearhitektuuri osakonna aastaraamat tut vustab väljapaistvamaid üliõpilastöid. Eesti ja inglise keeles, 56 lk. Mängiv inimene Johan Huizinga. Mängiv inimene. i;n KLI'-'HWUI.!! ;i::i;ira:U:niiS(.' f: Varrak, 2004. Hollandi kultuuriloolase klassikaline uurimus mängust ja mängulisusest ühiskonnas ja kul tuuris. 264 lk. Litokeskuse esimene mapp eesnuioQPaapiüKüUQF 98T0H1M UIHOQRiPHIG UUT PÜRTPOLIÖ Sü 1 Eesti Litograafiakeskus on asunud jätkama vahepeal unarusse jää EVlTIHQmBTS nud litograafiamappide traditsiooni. Esimeses, 2003. aasta lõpul väl ffläROQ ÜKBMQ üäGS HBäMSI jaantud mapis "Eesti litograafia kunst" on Peeter Alliku, Inga Heamägi, ffGi&VRSLGDOOTK SKeA SK Margot Kase, Leonhard Lapini, Raul Meele, Marko Mäetamme, Evald KALJO POMU Okase, Kaljo Põllu, Evi Tihemetsa, Reiu Tüüri, Urmas Viigi ja Marje LKMSROUPiiy RflÜL IGQL Üksine tööd. Sissejuhatuseks koostatud litodevalik eri põlvkondades POSIES SUIK usias VIIK se kuuluvatelt autoritelt on kirju ning esitleb tehnika võimalusteroh- RGIU TUUR kust. Järgmistes mappides on plaanis katsetada näiteks autorite ringi IMRKO iäGTa/M konkreetsema piiritlemisega või ühtsete teemadega. Lisainfo aadressil http://www.hot.ee/litokeskus/galehi.htm Eesti maalijad Väsby biennaalil Teine rahvusvaheline maalikunstibiennaal Väsbys 18.10,-14.12.2003. Upplands Väsby on 38 000 elanikuga linn Stockholmi ja Arlanda len nuvälja vahel. 1995. aastal avati seal Tšiili päritolu kunstniku ja ku raatori Ricardo Donoso eestvõtmisel Väsby Konsthall, kus jooksvate le näitustele lisaks töötavad kunstikool ja kunstikursused. Aastas pan nakse üles umbes 10 näitust, millest mahukaim on maalibiennaal: li saks Konsthallile hõlvas väljapanek seekord ka Infra galerii, mis tegut seb Scandic Infra ärikeskuses (endises Hiltoni hotellis). Väsby teisel maalikunstibiennaalil osales 91 kunstnikku 22 riigist. Brasiilia, Ecuadori, Eesti, Gröönimaa, Guatemala, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Islandi, Leedu, Lõuna-Korea, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšiili, Ungari, Uruguai ja Venezuela kunstnike looming oli väljapanekus läbisegi. Kui eelmisel biennaa lil põhines Eesti osalus tunnustatud kunstnike (Jaan Elken, Kaido Ole, Ado Lill, Tiit Pääsuke ja Andres Tolts) loomingul, siis seekordne eks positsioon pakkus erinevaid uuema eesti maali tahke ja arengusuun di. Eestlaste tööd olid Ricardo Donoso kujunduses kilbile tõstetud ning paiknesid näituse peasaali võtmepositsioonidel. Vaieldamatuks lemmikuks kujunes Peeter Allik oma mõjujõuliste, pisut poeetilis te ning rahvalikult narratiivsete maalidega "Ma nägin seda. See mille vastu me kogu aeg oleme võidelnud" (2001-2002) ja "Pehmed väär tused" (2002). Silma torkasid ka Priit Pajose brutaalsed ja müstifit seeritud "Sekt" (2002) ja "Isalt pojale" (2002) ning Kaarel Vulla kul Jens Hedin (Rootsi). Surev mutant põrandal. tusobjekte pilkavad tööd "Nehatu lähedal" (2001) ja "Armastatud te Jens Hedin (Sweden). Dying Mutant on the Floor. lefoni ärasaatmine (Nokia matused)" (2001). John Smith esitles kül mi, kiretult, ent veatult maalitud töid "Brežnev" (2001) ja "Holokaust" (2001). Pilti tasakaalustas äärmise tundlikkusega silma paistev Eda Lõhmus, kelle suureformaadilised "Mõtted I" ja "Mõtted II" (2001) Hedini ja sakslase Christoph Kopaci tööd. Soomlaste ekspositsioo andsid tunnistust maalilise koolkonna elujõust Eesti kunstis. nis prevaleeris ekspressiivne, tugevalt abstraktne suund (Kari Aapro, Näituse üldpilt oli kirjuvõitu. Lou na-Ameerika riikide kaasamine on Paula Holopainen, Eija Ruta Jonka Parkkinen). Lätlasi seekord bien ideetasandil paljulubav, kuid tegelik tööde valik oli jäänud kesiseks. naalil ei olnud, Leedu esindajate töödes domineeris taas sünge kolo Silma paistsid teiste seas Xavier Escriba (Prantsusmaa), Barbara riit, millest olid üle saanud vaid Egle Gineityte ja Linas Cicenas. Gebczak-Janase (Poola), Javier Garcerä (Hispaania), rootslase Jens Mare Pedanik Soomlastel uus kunstiajakiri Aprillist hakkab Soomes ilmuma uus Ivor Stodolskylt. Kõne alla võetakse näitus institutsioonikriitika aspektist Santiago Sierra kaasaegsele kunstile ja kultuurile pühendatud "Faster than History"; tutvustatakse Tellervo esinemist Veneetsia biennaalil. Filosoof ajakiri Framework: The Finnish Art Review, Kalleineni, Käija Kiuru, Jukka Korkeila ja Roi Jonathan Lahey Dronsfield küsib, miks mida annab välja FRAME (The Finnish Fund Vaara loomingut. kaasaegne kunst on võtnud suuna eetikale for Art Exchange). Kaks korda aastas ilmuv Lapimaale pühendatud osas käsitletakse ja Tapio Mäkelä lahkab võimalusi, mida ajakiri on jätk väljaandele FRAMEnews, mis identiteediprobleeme, mis kaasnevad nelja uus meedia võib pakkuda translokaalseks ilmus aastail 2000-2003. rahvuse ristumisega Koola poolsaarel, kus piiriületuseks. Framework keskendub peamiselt kunstipraktika ületab nii geograafilisi kui Rahvusvahelisi sündmusi käsitlevas kunstile ja visuaalkultuurile, kusjuures rõhk kultuurilisi piire. rubriigis küsivad Pavel Büchlerja on neil kunsti aspektidel, mis ületavad Arvamuste rubriik pakub võimalust Charles Esche, mis on juhtunud traditsiooni piiri, kuid käsitleb ka üldisemaid arutada kultuurikriitika aspektide üle, aga sotsiaaldemokraatiaga. Mika Hannula kirjutab kultuuriküsimusi. Kuigi põhieesmärk on ka institutsionaalseid ja kultuuripoliitilisi näitusest "Berlin-Moscow/Moscow-Berlin tutvustada Soome kunsti rahvusvahelisel küsimusi. Diskussiooni algatavad neli autorit, 1950-2000" ja Taava Koskinen arutleb 37. areenil, kuuluvad ajakirja huviorbiiti ka kes küsivad, kas kunst täidab või peab AICA kongressil tõstatunud küsimuse üle Põhjamaad, Balti riigid ja Venemaa. täitma kaasaegses kultuuris ikka veel kriitilist teooria ja praktika suhtest kunstikriitikas. Esimene väljaanne käsitleb kaasaegset rolli. Intervjuud Ute Meta Baueri, Isabel kunsti Põhja-Euroopa kultuurilises, ajaloolises Kunstikriitik ja -ajaloolane Hanna Carlose, Marta Kuzma ja Massimiliano ja geograafilises kontekstis ning on Johansson analüüsib kunsti kui kriitilist Gioniga annavad informatsiooni 3. Berliini kontseptuaalselt üles ehitatud piiri mõistele. meediumi, tuues näiteks Olafur Eliassoni, biennaali, 14. Sydney biennaali ja 5. Artikleid on Pertti Haapalalt, Jaan Jussi Heikkilä, Henrik Häkansoni ja Manifesta kohta. Kaplinskilt, Olli Löyttylt, Viktor Mizianolt, Ossi Somma loomingu. Kunstnik ja John Peter Nilssonilt, Gertrud Sandquistilt ja kunstiajaloolane Kirsi Peltomäki analüüsib 6 kunst.ee 172004 Moderna Museet taasavatud ": 14. veebruaril avati peale kaheaastast pausi uuesti Stockholmi moodsa kunsti muuseum Moderna Museet. 1998. aastal aplombikalt avatud Rafael Moneo projekteeritud uus maja suleti jaanuaris 2002 konstruktsioonivigade ja hoo Eesti Kultuurkapitali 2003. nes tekkinud hallituse tõttu. Ümberehitustööd, mille käigus aasta peapreemia kujutava ja parandati ka ruumide valgustust, läksid maksma peaaegu rakenduskunsti valdkonnas ja uue hoone hinna, 334 miljonit Rootsi krooni, kuid hoone riikliku kultuuri aastapreemia arhitektuur annab siiani alust kritiseerimiseks. 2004 pälvis Leo Rohlin raama Moderna moodsa kunsti kollektsioon on teatavasti üks tuga "Keraamika käsiraamat" Skandinaavia parimaid ning kuni 18. aprillini vaadata olev ja isiknäitusega "Klassikud" avanäitus legendaarse direktori Pontus Hulteni ajal omanda Tarbekunstimuuseumis. tud teostest ja tema isiklikust kogust on kunstiajaloo kuul Leo Rohlin. Isiknäitus suste ja hitt-teoste paraad. Nii-öelda vanal rasval sõitmisega, Tarbekunstimuuseumis. 2003. milles põimuvad nostalgia ja identiteediteemad, haakub ka Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali 2003. aasta preemiad: kuni 23. maini avatud ülevaatenäitus juudi soost Rootsi foto Andres Tali aasta jooksul valminud raamatukujundused, graafist Anna Riwkinist (1908-1970). Valgevenes sündinud, Katrin Amose isiknäitus "Üks triip kõik" Tarbekunstimuuseumis, ent juba lapsena koos vanematega Rootsi siirdunud Riwkinist Urmo Rausi isiknäitus "Maalid" Tallinna Kunstihoones, kujunes enne Teist maailmasõda üks oma uue kodumaa Andres Tolts isiknäitused Samba galerii ja Viinistu Kunstimuuseumis. juhtivaid modernistlikke fotograafe ja fotožumaliste, kes on Arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia: Ants Heina monograafia "Eesti pildistanud nii Pariisi sürrealiste kui saame, nii poliitikuid kui mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini". baleriine. Samal ajal avati uuesti ka Moderna kõrval asuv Rootsi Eesti Vabariigi teenetemärgid seoses 86. aastapäevaga Arhitektuurimuuseum. HARRY LIIVRAND Jaan Toomik - Valgetähe ordeni III klass Mõlema muuseumi Signe Kivi - Valgetähe ordeni IV klass külastamine on nüüd Tiina Nurk - Valgetähe ordeni IV klass sest tasuta. Kalju Kivi - Valgetähe ordeni V klass www. modernamuseet Ene-Liis Semper - Valgetähe ordeni V klass se G-galerii 2003. aasta kunstipreemia: Kristiina Kaasik isiknäitusega "Mk on olnud, see saab olema". ES Sadolin AS kunstipreemia 2003: Marko Mäetamm. Vastavatud Moderna Museeti uuendatud fassaad. Eesti graafikatudengite edu WIP15Ü %)%M Ü\CI ICI j kunstiüliõpilaste biennaalil 2003. aastal toimus Roomas esimene Euroopa kunstitudengite biennaal. Ilona Martson: Mis on üldse praeguse eesti raamatuku Juulist oktoobrini kestnud suurürituse konkursile saatsid oma tööd ka Eesti junduse põhiprobleem? Kunstiakadeemia üliõpilased, graafika magistrand Eveli Varik ja IV kursuse Jüri Kaarma: Põhiprobleem on ikkagi kõik see, mis toimub graafikatudeng Tõnis Kenkmaa. Biennaal hõlmas esimesel toimumiskorral meie peas. Eesti graafilise disaini, selle õpetamise, sealhul kuut kategooriat: skulptuuri, arhitektuuri, moodi, tekstiili, disaini, graafilist gas ka raamatukujunduse nadist üldseisust kirjutas Kristjan disaini ja tööstusdisaini. Eestlased Mändmaa eelmise aasta alguses artiklis pealkirjaga "SITT" osalesid graafilise disaini kategoo (kunst.ee, nr. 3, 2002). Sellele oleks pidanud järgnema disai rias: Eveli Varik plakati, flaieri ja nerite vastukajade ja poleemika laine, kuid mida ei tulnud, kausta kujundusega "Ingel" EKA seda ei tulnud. See näitab üldist leigust ja ignorantsust alaga 2002. aasta lõpetajatele ning tegelejate endi poolt. Lõpuks ongi juhtunud nii, et Mändmaa Tõnis Kenkmaa ansambli Pia Fraus kirjutab ise järjeartikleid (vahel ka mõni teine lisaks), püüdes albumi "In Solarium" kujundusega. kujundajate seltskonda vähegi harida, ja on hea, et ta seda Mõlemad kujundused valiti näi teeb. tusele ja Eveli Variku töö pälvis I Väga oluline on, et ajakiri kunst.ee, ainuke eestikeelne preemia. kunstiajakiri, võimaldab oma kaante vahel graafilise disai Esimesel biennaalil oli ni eri ilmumist, mis on praegu ainuke foorum, kus selle eri osalejaid 11 riigist: Taanist, ala probleemidest tõsisemalt räägitakse. Siiski on paarküm Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Tsehhist, Rumeeniast, Slovakkiast, mend lehekülge 4 korda aastas erialase info levitamiseks ilm Hispaaniast, Türgist, Itaaliast ja Eestist. Koolide lõikes domineeris bien selt vähe. naalil Itaalia 51 esindatud kunstiinstituudi ja -akadeemiaga ülejäänud kümne riigi 21 kunstikõrgkooli vastu. "Raamatukujundaja aasta". Ilona Martsoni intervjuu Jüri Käärmaga. - Päevaleht, Arkaadia 30.12.2003. kunst.ee 172004 7 {näitus} Niisiis - ökoloogiline kriis. tervet hulka muid paigast ära olekuid. Vaatamata olukorra kohutavusele või Võib-olla just tänu looduskeskkonna õieti tänu kogu kohutavuse hõlma- hävimise ülimale konkreetsusele ja Kas matusele, on selles fraasis midagi üle loogikale on selle piirsituatsiooni vat. Mitte ainult traagilist ülevust, hää teadvustamine kõigele vaatamata bumise ilu. Kui ka kõik muu on suh kuidagi turvaline. Sest, olgem ausad, maailma teline ja killustatud, kui kõik ühisni rääkida kõva häälega moraalist, metajad näivad järjest formaalsemad eetikast, surnud jumalast, kivi mäkke ning tuhmuvad üha teravamate eris veeretamisest tundub antud globaalses lõpus on tajate kõrval, siis looduskatastroofi lä ja lokaalses olukorras kuidagi vel oleme me ometi kord jälle kõik kohatu. Ökoloogiline kriis allub aga koos - võrdsed ja võimetud, vennad ja igati ratsionaalsetele käsitlustele ja kohvik? õed. Selline universaalsus äratab au võimaldab ratsionaalseid lahendusi. kartust ja usku. Niisiis ikkagi, jumal tä Kui me teeme või ei tee seda ja teist, natud, leidub veel midagi, mille pu näiteks elame loodust säästvalt ega hul võib lubada enesele absoluutset tõ hävita enam vihmametsi, siis peaks ju Anu Allas sidust, peaaegu pühalikkust. Midagi, põhimõtteliselt olema võimalik kõige mille puhul nalja üldiselt ei tehta. hullem ära hoida? Mitte et enamik Tundub, et üks asi on tegelik meist (jah, siiski saab veel öelda ökoloogiline kriis, fakt oma magusvalusas süütundes - "meie") Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa ühis konkreetsete põhjuste ja konkreetsete peaks tarvilikuks kohe hommepäev projekt "Mullatoidu restoran". tagajärgedega, ning teine asi võitlusse asuda. Puhtalt see võimalus, Muusika Andres Lõo, videod Riho "ökoloogiline kriis", mis elab küll see loogika ning tunne, et olukord on Unt, Urmas Jõemees, Andres Rõhu, esimese najal, kuid mahutab tegelikust ikkagi kontrollitav, mõjub rahustavalt. grimm Irina Võsaste, assistendid Madis Palm ja Reimo Võsa-Tangsoo. märksa rohkem. See teine oleks nagu "Ökoloogiline kriis" loob ebamää Vaala galeriis 26.02.-16.03.2004. kujunenud omamoodi anumaks, kuhu rasele aimdusele, et midagi on "liiges kanaliseerida või millega varjata test lahti", veidi selgema vormi, hirm 8 kunst.ee 1/2004