TEADUSMÕTE EESTIS (VII) MERI. JÄRVED. RANNIK TALLINN 2011 TEADUSMÕTE EESTIS (VII) MERI. JÄRVED. RANNIK Tarmo Soomere (vastutav toimetaja), Tiina Nõges Helle-Liis Help, Siiri Jakobson, Ülle Rebo, Galina Varlamova ISSN 1736-5015 978-9949-9203-2-7 (trükis) ISBN 978-9949-9203-3-4 (pdf) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA Facta non solum verba SISUKORD Sissejuhatus Tarmo Soomere, Tiina Nõges . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Populatsioonid, kooslused ja ökosüsteemid muutuvates loodus- ja inimmõju tingimustes Jonne Kotta, Henn Ojaveer. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kuidas kliimamuutus mõjutab järvede elustikku ja aineringeid? Tiina Nõges, Peeter Nõges . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kohaliku inimtegevuse koosmõju Peipsi kaladele Külli Kangur, Kai Ginter, Andu Kangur, Peeter Kangur, Kati Orru, Tõnu Möls. . . . . . . 37 Tuulevälja muutumine Läänemere kirdeosas viimase poolsajandi jooksul Sirje Keevallik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Tuulekliima muutuste mõju Eesti rannikumere veetaseme-, hoovuste- ja lainerežiimile Ülo Suursaar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 Läänemere lainekliima Eesti ranniku kontekstis Tarmo Soomere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 Eesti ranniku uurimine ja problemaatika Are Kont, Kaarel Orviku, Hannes Tõnisson . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Lainepõhised ohud rannavööndis Ira Didenkulova. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Päikesevalgus vees kui oluline mõjufaktor veekogude ökosüsteemi kujunemisel Helgi Arst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117 Globaal- ja regionaalprobleemide lahendamine kaugseire meetoditega Tiit Kutser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa, Birgot Paavel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 Bakterite ökoloogia Eestiga seotud vesistes keskkondades Veljo Kisand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157 4 Ka järvesetted kõnelevad – paleolimnoloogilistest uuringutest Eestis viimasel kümnendil Liisa Puusepp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 Ülemiste järve biomanipulatsioon Tiia Pedusaar, Ain Järvalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 Preventiivsed meetodid ranniku kaitseks mere sisemise dünaamika abil Tarmo Soomere . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 Rakenduslikud järveuuringud Euroopa direktiive toetamas Ingmar Ott, Kairi Maileht, Henn Timm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 Autoritest ja kaasautoritest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 5 SISSEJUHATUS Tarmo Soomere Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste osakonna juhataja TTÜ küberneetika instituudi juhtivteadur, lainetuse dünaamika labori juhataja Tiina Nõges Eesti Maaülikooli ja Teaduste Akadeemia uurija-professor Raamatusari “Teadusmõte Eestis” on jõudnud põhimõtteliselt erinevate meetoditega, avaldub maagilise järjekorranumbrini 7 ning praeguseks tippteaduse interdistsiplinaarsus siin kõige eheda- kokku võtnud mitmete teadusvaldkondade edu- mal kujul. Veekogude nii-öelda alumised rajatin- lood, saavutused ja probleemid. Käesolev kogu- gimused ehk merepõhja ja randade omadused mik on esimene, mis kontsentreerub mitte niivõrd määratleb geoloogia ning neid kujundavad tasa- meetoditele või valdkondadele, kuivõrd kindlatele pisi peamiselt hüdrodünaamilised protsessid. Üle- objektidele. misel rajal ehk veepinnal ʻtoidabʼ veekogusid energiaga vastasmõju atmosfääriga; viimasega Ajalooliselt on mere- ja järveteadus üks vanemaid tegeleb (mere)meteoroloogia. Mere elutu kesk- teadusharusid Eestis. Mõned Eesti vaatlusread konna ehk veemasside omaduste, liikumise, li- kuuluvad maailma pikimate sekka. Nii pärinevad sandite jaotuste ja mustrite väljaselgitamine on esimesed hüdrometeoroloogiliste vaatluste pro- hüdrodünaamika, hüdrofüüsika ja hüdrokeemia tokollid Tallinnas 1805. aastast ning juba 1824. ülesanne. Elu veekogudes kuulub (hüdro)bio- aastal alustati Pärnus regulaarseid meretaseme loogia võimkonda. Kõik loetletud valdkonnad ka- vaatlusi. Hagudist pärit Adam Johann von Kru- sutavad ulatuslikult veel tohutut hulka mate- senstern juhtis esimest Vene ümbermaailmareisi maatilisi, füüsikalisi jm meetodeid. 1803–1806. Paljud eksperdid on seisukohal, et nimelt selle ekspeditsiooni käigus tehtud hoo- Tulemusena on ʻvesisteʼ teaduste ja rannikutea- vuste uuringutega pandi alus kaasaegsele füüsi- duse kuuluvus vahel päris keerukas küsimus. Aja- kalisele okeanograafiale. Karl Ernst von Baeri looliselt on järveteaduse ehk limnoloogia ja ran- ekspeditsioone Peipsi järvele (Baer 1852) ja Lää- nikuteaduse tuumkompentents paiknenud Teadus- nemerele peetakse esimesteks teadaolevateks ka- te Akadeemia praeguses struktuuris bioloogia, lade ülepüügi teaduslikeks uuringuteks maailmas. geoloogia ja keemia osakonnas. Mereteadus on Ülevaate mere-, järve- ja rannikuteaduse mõnede füüsiliselt esindatud aga informaatika ja tehni- harude varasemast ajaloost Eesti kontekstis saab kateaduste osakonnas. Sageli ilmuvad merefüüsi- kirjutistest (Mardiste 1995, 1999; Ojaveer jt kute teadustulemused ajakirjades, mida füüsikud, 2000; Kangur jt 2001; Nõges jt 2001). Viimastel matemaatikud, keemikud või bioloogid peavad aastakümnetel toimunud muutusi ja uusi välja- endi pärusmaaks. Viimastel aastatel on Lääne- kutseid peegeldab mõnevõrra artikkel (Soomere mere mereteaduse fookust (näiteks BONUSe 2009). programmi raames) radikaalselt laiendatud nõnda, et nüüd hõlmab see laia spektrit ühiskonnaprob- Mere-, järve- ja rannikuteadused on nii definit- leeme ning mere valgalal toimuvaid protsesse. sioonilt kui ka olemuselt objektorienteeritud tea- dussuunad. Kuna nende esindajad tegelevad suh- Mere-, järve- ja rannikuteaduste kohta Eesti tea- teliselt kindlapiiriliste objektidega, kuid paljude dusmaastikul, teadlaste enesehinnangut ning vas- 7 tavate uuringute taset kolleegide ja ülemuste Väike vaheaeg oli 2001. a, mil mere-, järve- ja silmis peegeldavad ehk kõige paremini need rannikuteadusi käsitlevaid töid Eesti teaduspree- uuringud, mis on aegade jooksul esitatud Eesti miale ei esitatud. Läbimurre Eesti teaduse tipp- riikliku teaduspreemia saamiseks. Esimene töö, tasemele algas 2002. a, kui Jüri Elken, Jüri Kask, mis nime poolest seotud ʻvesisteʼ teadustega, oli Tarmo Kõuts, Uno Liiv ja Tarmo Soomere said Arne Sellini artikkel “Taimede veemajanduse öko preemia tehnikateaduste valdkonnas tööde tsükli loogiast” (esitatud 1993 aastapreemiale geo- ja “Saaremaa süvasadama võimalike asukohtade bioteaduste ning põllumajanduse valdkonnas). hüdrodünaamilised ja geoloogilised uuringud” Tõsi, see puudutas küll taimedesisest veevahetust eest. Samal aastal esitati preemiale ka Sergei Ba- ja hüdraulikat. Õige veidi oli käesoleva kogumiku bitšenko, Aina Leebeni, Larissa Porõvkina ja temaatikaga seotud 1995. a teaduspreemia geo- ja Viktor Varlamovi uuringute tsükkel “Veekesk- bioteaduste ning põllumajanduse valdkonnas “Kir konna analüüsi fluorestsentsmeetodid” geo- ja de-Eesti maastike areng ja nende antropogeenne bioteaduste valdkonnas. Selle kollektiivi tegemisi transformatsioon”. Tõenäoliselt on see kõige suu on põgusalt puudutatud P. Saari ülevaates optika remale kollektiivile omistatud preemia: juht Jaan- arengust Eestis (Saari 2006). Selle tuumikselts- Mati Punning, liikmed Katrin Erg, Mati Ilomets, kond osales ühe Eesti partnerina BONUS+ pro- Erik Kaljuvee, Edgar Karofeld, Olevi Kull, Tiiu jektis BalticWay, millest jutustab käesoleva ko- Koff, Are Kont (üks käesoleva kogumiku gumiku artikkel (Soomere 2011). autoritest), Valdo Liblik, Diana Makarenko, Igna Kahel järgneval aastal oli võistlus geo- ja bio- Rooma, Avo Rätsep, Mart Varvas, Arvi Toomik teaduste aastapreemiale peaaegu täielikult mere-, ja Martin Zobel. järve- ja rannikuteadlaste siseasi. Selleks ajaks oli 1990ndate aastate teisel poolel konkureerisid Eesti teadus suurelt jaolt taastunud ülemineku- mere-, järve- ja rannikuteadust esindavad tööd aegade probleemidest ning vastavate tööde te- tehnikateaduste ning geo- ja bioteaduste valdkon- maatika oli märgatavalt laienenud. 2003. a geo- ja nas. 1996. a esitati tehnikateaduste alal preemia bioteaduste aastapreemia läks kollektiivile koos- kandidaadiks Kustav Laigna, Hanno Ohvrili ja seisus Juta Haberman, Avo Miidel, Tiina Nõges, Vello Kala “Ohutut merelaevandust kindlustavate Ervin Pihu ja Anto Raukas Peipsi järve uuringuid tööde tsükkel”. Järgnevatel aastatel võisteldi geo- käsitlevate monograafiate eest. Põllumajandustea- ja bioteaduste liinis: 1997. a kandideeris Ott duste alal sai preemia Riho Grossi ja Tiit Paaveri Rootsi tööde tsükkel “Toksilised kloororgaanili- tsükkel “Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide sed ühendid Läänemere ökosüsteemis”, 1998. a geneetiliste ressursside uuringud”. Eesti teadus- Urve Ratase, Eva Nilsoni, Elle Puurmanni ja Too- preemia kandidaadiks täppisteaduste alal esitati mas Kokovkini monograafia “Eesti väikesaared. tol aastal ka Sirje Keevalliku tööde tsükkel “At- Maastikuökoloogilised uuringud”, 1999. a Võrts- mosfääri tsirkulatsiooni mustrite muutused lo- järve Limnoloogiajaam tulemusliku töö eest Eesti kaalsete kliimamuutuste indikaatorina”. Järgmisel veekogude uurimisel ja 2000. a uuringute tsükkel aastal (2004) võitis geo- ja bioteaduste aastapree- “Peipsi geoloogia” (Avo Miidel, Tiit Hang, Reet mia Helgi Arsti monograafia “Mitmekomponen- Karukäpp, Anto Raukas ja Elvi Tavast) ning Ott diliste looduslike vete optilised omadused ja vee- Rootsi tsükkel keskkonnasaastatuse mõjust Balti alune valgusväli”. Tema konkurentideks oli Evald riikide inimeste tervisele ning püsivate, bioaku- Ojaveeru, Toomas Saati ja Ervin Pihu toimetatud muleeruvate ja toksiliste kemikaalide levikust raamat “Eesti kalad” ning Kalle Olli uuringute Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Konkurents oli aga tsükkel “Funktsionaalsed protsessid ja bioloo- tihe ning preemiat ükski neist töödest ei pälvinud. gilised interaktsioonid planktonikooslustes”. 8 Küllap lõppes selleks korraks võistlusisu ning Enno Lend’i logistika ja transpordi alaste teadus- 2005. a teaduspreemiatele nii-öelda klassikalisi tööde tsükkel hoopis sotsiaalteaduste valdkonnas. mere-, järve- ja rannikuteaduse alaseid töid ei Järgmistel aastatel (2008–2009) esitati uuesti esitatud. Vesiste teaduste esindajatel oli siiski ka Jonne Kotta tööde täiendatud versioonid ning sel aastal põhjust rõõmustada, sest geo- ja bio- Tiina Nõgese ja Külli Kanguri toimetatud mono- teaduste preemia võitis Tiiu Märsi uurimistööde graafia “Euroopa suurjärved. Ökosüsteemi muu- tsükkel “Keskpaleosoiliste selgroogsete evolut- tused ja selle ökoloogiline ja sotsiaalmajanduslik sioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende mõju”. Aastail 2010–2011 on teaduspreemiale praktiline väärtus geoloogias”, mille nimes meri uuesti kandideerinud Tarmo Soomere lainetuse selgelt kõlamas. alased uuringud tehnikateaduste alal, Tiina Nõ- Eelmise kümnendi teine pool tõi uue traditsiooni: gese suurjärvede alased tööd ja Ülo Suursaare mitmed teaduspreemiale esitatud tööd jäid ühel tööde tsükkel “Tuulekliima muutuste mõju vee- aastal konkurentsis alla, kuid võitsid preemia taseme-, hoovuste- ja lainerežiimile ning mere- järgmisel aastal. 2006. aastal sai preemia kaks randadele” geo- ja bioteaduste alal. Teataval mää- aastat varem konkurentsis teistele alla jäänud ral on mere- ja järveteadusega seotud ka 2010. ja Kalle Olli tööde tsükkel “Funktsionaalsed prot- 2011. a geo- ja bioteaduste alal preemiale esitatud sessid ja bioloogilised interaktsioonid planktoni- Olev Vinni tööde tsükkel “Lubiskeletti moodus- kooslustes”. 2006. aastal geo- ja bioteaduste pree- tavate anneliidide biomineralisatsiooni evolut- miale esitatud kaks käesoleva kogumiku autorit siooniline ja ökoloogiline tähendus”. Varem või Ingmar Ott ja Peeter Nõges, said monograafia hiljem osutuvad need rahvusvahelise tunnustuse “Verevi järv – teravalt kihistunud hüpertroofne pälvinud tsüklid kindlasti edukaks ka kodumaises veekogu” ja siseveekogude ökoloogiat käsitlevate konkurentsis. teadusartiklite tsükli eest preemia 2007. a. Viimasel kahel aastakümnel on mere-, järve- ja 2007. a esitati teaduspreemia saamiseks kolmes rannikuteadlased saanud seega Eesti teadus- erinevas valdkonnas koguni viis mere-, järve- ja preemia neljas kategoorias kaheksast ning on rannikuteaduse alaste tööde tsüklit. Tiit Kutseri konkureerinud ka sotsiaalteaduste valdkonnas. uuringute tsükkel “Optiline kaugseire veekesk- Ott Rootsi uuringud võinuks olla edukad ka kee- konna uuringutes” esitati täppisteaduste alal esi- mia vallas. Vaid arstiteaduses ning humanitaar- mest korda 2007 ning sai preemia 2008, Tarmo teadustes pole seni leidunud vastava tasemega Soomere tsükkel “Looduslikud ja inimtekkelised uuringuid. Samuti on praegune mere-, järve- ja lained Läänemerel” konkureeris tehnikateaduste rannikuteadlaste põlvkond veel täies elujõus ning alal, kuid võitis hoopis Balti Assamblee teadus- neil pole veel asja elutöö preemia kandidaatide auhinna 2007. a ainsa mereteemalise tööde tsük- hulka. Tendentsi kõnesolevate teadusharude lina selle preemia ajaloos. Sel aastal esitati geo- ja klastri interdistsiplinaarsuse suunas näeme ka bioteaduste valdkonnas preemiale veel Jaak Jaa- Teadusmõtte sarja varasemates raamatutes. Mere guse töö “Eesti kliima muutused, nende seosed dünaamika uuringuid (Elken jt 2006) ja merele suuremõõtmelise atmosfääri tsirkulatsiooniga suunatud lidartehnoloogia arengut (Saari 2006) ning nende mõjude avaldumine looduskeskkon- on kajastanud täppisteaduse alane kogumik, lai- nas” ja Jonne Kotta töö “Bioloogilise mitmekesi- nete omaduste kirjeldus on leidnud koha tehnika- suse ja ökosüsteemi stabiilsuse uuringud”. Need teadustes (Soomere 2007) ning paleookeano- konkureerisid ülal mainitud Ingmar Otti ja Peeter loogia (Kiipli jt 2011) elu- ja maateaduste seas. Nõgese töödega. Osaliselt käsitles merendusega seonduvaid küsimusi ka Aare-Maldus Uustalu ja * * * 9 Kogumiku koostamisel oli suureks abiks varem vat rolli Eesti mereteaduses praegusel hetkel. ilmunud samalaadsete üllitiste formaat. Teadus- Muidugi on meeldiv tõdeda, et Eesti füüsikaline mõtte seeria kogumikud pakuvad haruldast või- mereteadus on jõudnud mitmes aspektis juht- malust koondada omavahel tihedalt seotud mere-, positsioonile kogu Läänemere mastaabis, kuid järve- ja rannikuteaduse erinäoliste harude edu- fokuseerumine ühele ja samale võrdlemisi kitsale lugude sõnastused nõnda, et edusammude vahel valdkonnale kolmes aktiivselt mereteadust vilje- oleks identifitseeritavad ka lüngad ja probleemid, levas kollektiivis ei pruugi olla pikas perspek- mille lahendamine vajaks lähitulevikus jõupin- tiivis jätkusuutlik. Järveteaduse alased kaastööd gutusi. seevastu peegeldavad limnoloogide koolkonna küpsust ja võimekust käsitleda heal tasemel laia Koostajad seadsid eesmärgiks ennekõike kajas- spektrit nii teaduslikku põnevust pakkuvaid kui tada Eestis ʽvesisteʼ ja rannikuteaduste vallas ka Eesti arenguks vajalikke küsimusi. Ilmne mu- tehtud läbimurdelisi uuringute tsükleid, eriti aga relaps on rannikuteadus. Kuigi see on tänu väike- selliseid, kus Eestis tehtud teadus on maailma- searvuliste rühmade ennastsalgavale tööle säilita- teadust vedamas. Kuna kogumiku temaatika oli nud oma väärika koha Eesti teaduses, on selle võrdlemisi lai, tuli mõnevõrra piirata kaastööde inimressursid ja materiaalne baas ilmselt ebapii- hulka ning eelistada kirjutisi, mis peegeldavad savad Eesti ees seisvate probleemide adekvaat- olulisi läbimurdeid mõne valdkonna arengus. seks käsitlemiseks. Enamasti on taolised tsüklid sündinud paljude autorite koostöös. Vältimaks kaastööde materja- Kogumiku artiklite lahterdamine kolme erineva lide killustamist ning sellega tavaliselt seonduvat teadusvaldkonna alla olnuks tehniliselt muidugi dubleerimist, aga ka minevikuga paralleele tõm- võimalik. Koostajatele tundus aga märksa atrak- mates, seadsime kirjutiste lati omaaegse Nõuko- tiivsem sättida kirjutised sisuliselt põhjendatud gude Liidu teaduste doktori kraadi taotlemiseks järjekorda, alustades üldistest printsiipidest, min- vajalikule tasemele. Teisisõnu, kaastöö pidi tu- nes sealt edasi suuremastaabiliste tegurite muut- ginema üldjuhul kolme kuni viie praeguse PhD likkuse juurde, seejärel tähele panna, kuidas need väitekirja mahus korralikes eelretsenseeritud aja- tegurid mõjutavad meid ümbritsevat ʽvesistʼ ja kirjades ilmunud publikatsioonidele. Kaasaegses rannikukeskkonda, ning edasi suunduda raken- keeles on sellise produktiivsusega enam-vähem duslikus mõttes oluliste edulugude poole. iga asjalik mitmeaastane rahvusvaheline koostöö- Seetõttu alustavad kogumikku Jonne Kotta ja projekt. Valdkonna spetsiifikat arvestades olid Henn Ojaveer ülevaatega populatsioonidest, teretulnud ka uudsete (keskkonna)tehnoloogiate kooslustest ja ökosüsteemidest muutuvates loo- edukaid rakendusi peegeldavad kirjutised. dus- ja inimmõju tingimustes. Tiina ja Peeter Nõ- Algselt veidi karmina tundunud kriteerium kaas- ges jutustavad, kuidas kliimamuutus mõjutab töödele osutus päris jõukohaseks. Käesolevasse järvede elustikku ja aineringeid. Sama temaatikat kogumikku koondatud 15 artiklit annavad üsna jätkavad veidi kitsamas võtmes, kuid ka inim- realistliku läbilõike Eesti mere-, järve- ja ran- mõjusid arvesse võttes Külli Kangur, Kai Ginter, nikuteadlaste tööpõllust, temaatikast, edusammu- Andu Kangur, Peeter Kangur, Kati Orru, Tõnu dest ja osalt ka ambitsioonidest. Kümme kirjutist Möls, vaadeldes ekstreemsete ilmastikunähtuste põhinevad suuresti töödel, mis on kas võitnud ja kohaliku inimtegevuse koosmõju Peipsi kala- Eesti teaduspreemia või olnud esitatud selle kan- dele. Sirje Keevallik jätkab ülevaatega ühest pri- didaadiks. Esindatud on kõik Eesti teadusmaas- maarsest kliimamuutuste ilmingust – tuule oma- tikul selles valdkonnas arvestatavad institutsioo- duste muutustest meie rannavetes. Nende muutus- nid. Merefüüsika alaste artiklite suhteliselt suur te edasist mõju meie rannikumere veetasemele, osakaal kajastab füüsikaliste mereuuringute kand- hoovuste- ja laineterežiimile lahkab Ülo Suursaar. 10 Edasi võtab Tarmo Soomere üles lainekliima muti Võrtsjärve seirepoi installeerimisele ja pi- muutuste teema kogu Läänemere mastaabis, si- devmõõtmiste alustamisele EMÜ Limnoloogia- dudes selle ka inimtekkeliste lainete mõjuga Tal- keskuses. Värske teema on Eesti teaduse infra- linna lähistel. Kord juba rannikule jõudnud, on stuktuuri teekaart. Selles esindavad mere-, järve- igati loogiline jätkata Are Konti, Kaarel Orviku ja ja rannikuteadusi Eesti Keskkonnaobservatoo- Hannes Tõnissoni kirjutisega Eesti rannikutea- rium ning pikemas perspektiivis planeeritav Lää- duse muredest ja rõõmudest ning seejärel lasta nemere uurimislaev. On päris kindel, et korralik mõjuda Ira Didenkulova lool lainepõhistest ohtu- materiaalne baas realiseerub varem või hiljem ka dest rannikuvööndis. tipptasemel teadusena. Kui loetletud kirjutised on peaasjalikult kirjel- davad, konstateerivad, lahtimõtestavad või pare- VIITED mal juhul teoreetiliselt prognoosivad, siis eda- Baer, K. E. von [Бэр K. M.] 1852. Исследования sised kaastööd on kirjutatud märksa aktiivsemalt для разрешения вопроса: уменьшается ли positsioonilt. Helgi Arst jutustab põneva loo количество рыбы в Чудском озере. Журнал sellest, kui oluline mõjufaktor on päikesevalgus Министерства Государственных Имуществ, veekogude ökosüsteemi kujunemisele. Tiit Kut- 43, 248–302. ser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa ja Birgot Paa- vel jõuavad üpris konkreetsete ettepanekuteni Elken, J., Männik, A., Rõõm, R. 2006. Atmo- globaal- ja regionaalprobleemide lahendamiseks sfääri ja mere dünaamika. Teadusmõte Eestis. kaugseire meetoditega. Veljo Kisand sukeldub Täppisteadused. Eesti Teaduste Akadeemia, Tal- tagasi vette ja põhjasetetesse, lahkamaks bakterite linn, 119–126. ökoloogiat Eestiga seotud vesistes keskkondades Kangur, K., Haberman, J., Kangur, A., Kan- ning Liisa Puusepp demonstreerib, kuidas paleo- gur, P., Milius, A., Mäemets, H., Laugaste, R., limnoloogilised uuringud on nii igivanad kui ka Pihu, E. 2001. History of investigations on the üsna noored järvesetted ilmekalt kõnelema pan- ecosystem of Lake Peipsi. Proc. Estonian Acad. nud. Kaks järgmist kaastööd esitavad päris konk- Sci. Biol. Ecol., 50, 3, 169–179. reetseid lahendusi − Tiia Pedusaar ja Ain Järvalt Kiipli, E., Kallaste, T., Kiipli, T. 2011. Hoovused jutustavad sellest, kuidas biomanipuleeriti Üle- ja settekivimid Ordoviitsiumi ja Vara-Siluri Balti miste järvega ning Tarmo Soomere demonstreerib basseinis. Teadusmõte Eestis (VI). Elu- ja maa- preventiivsete meetodite võimalusi ranniku kait- teadused. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, seks mere sisemise dünaamika abil. Kogumiku 145–150. lõpetavad Ingmar Ott, Kairi Maileht ja Henn Timm järveuuringute ühiskonnaga seonduvate Mardiste, H. 1995. Eestit piirava mere hüdro- aspektide käsitlusega, ülevaatega sellest, kuidas loogilise uurimise ajalugu (kuni 1917. aastani). rakenduslikud järveuuringud toetavad Euroopa Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, 11. kogumik. direktiive. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 58–75. Teatavas mõttes on kõnekad ka need mere-, Mardiste, H. 1999. Eesti rannikumere hüdroloo- järve- ja rannikuteaduse aspektid, mis käesoleva giline uurimine aastail 1918–1940. Eesti Geo- kogumiku kaante vahele pole jõudnud. Nii on graafia Seltsi aastaraamat, 32, 80–90. näiteks mere- ja järveteaduse materiaal-tehniline Nõges, P., Kangur, A., Järvalt, A., Nõges, T. baas viimastel aastatel radikaalselt paranenud 2001. History of hydrological and biological tänu uurimislaeva “Salme” kasutuselevõtmisele ja investigations of Lake Võrtsjärv. Proc. Estonian rannikuobservatooriumile suunatud rahalistele Acad. Sci. Biol. Ecol., 50, 3, 180–193. vahenditele TTÜ meresüsteemide instituudis, sa- 11