E-riigi Akadeemia AASTARAAMAT 2017 E-riigi Akadeemia aastaraamat 2017 Sisukord eGA 15: e-riigi arengu hooandja kõikjal maailmas 4 2017. aasta oli uute suhete ja ISO standardi rakendamise aasta 7 2017. aasta tippsündmused 9 Trükised 2017 12 Tegevus maailmas 2017. aastal 13 Digitaalne areng omavalitsustes 17 Avatud valitsemine: osalus ja kaasamine 18 Riiklik küberturvalisus 21 E-valitsemise koolitused 23 E-riigi Akadeemia tegevuste lühiülevaade 2002–2017 25 eGA meeskond 29 15 põnevat fakti eGA kohta 31 4 E-riigi toetamine kõikjal maailmas Alates 2002. aastast on E-riigi Akadeemia (eGA) koolitanud üle 4000 ametniku ning osalenud e-valitsemise poliitika kujundamises ja rakendamises, organisatsioonide ülesehitamises, õigusliku ja tehnilise raamistiku loomises enam kui 60 riigis. Tänavu tähistame akadeemia 15. tegevusaastat. E-riigi Akadeemia (eGA) Missioon Visioon Me loome ja arendame avatud infoühiskondi. E-riigi Akadeemia on juhtiv e-valitsemise nõusta- E-riigi Akadeemia nõustab valitsusi ja aitab neil mis- ja mõttekeskus maailmas. suurendada valitsemise tõhusust ja parendada demokraatlikke protsesse, et luua ja arendada avatud infoühiskondi. Oma eesmärkide täitmiseks nõustame ja koolitame huvigruppe, analüüsime ja loome teavet e-riigi kohta, aitame juurutada e-riigi lahendusi ning levitame parimat Eesti ja rahvusva- helist e-valitsemise kogemust üle maailma. eGA 15: e-riigi arengu hooandja kõikjal maailmas test valgusaastate kaugusel ja püüdmatult eest ära 2002. aasta lõpukuudel viisid kolm liikunud. meest – Linnar Viik, Ants Sild ja Ivar Tallo – ellu oma ammuse idee ning asutasid Kas toonased mõtted on tänaseks teostunud? E-riigi Akadeemia – mõttekeskuse, mis Linnar Viik: E-riigi Akadeemia arengus saab esile nõustab infoühiskondade loomist. 2017. tuua mitu erinevat etappi. Asutamisel keskendus aastal tähistas E-riigi Akadeemia oma 15. akadeemia Eesti senise kogemuse jagamisele teiste sünnipäeva. Järgnevas intervjuus räägime siirderiikidega. See tähendas peamiselt Eesti koge- muse kaardistamist ning hulgaliselt koolitus- ja Linnar Viigiga akadeemia minevikust, nõustamistegevusi. Järgmises etapis tegime/teeme olevikust ja tulevikust. pikaajalisemat strateegilist koostööd ja nõustasime/ nõustame mitmeid riike ja nende võtmevaldkon- dade arendamist. Lähitulevikus näen akadeemia fookust uute partnerlussuhete ja paljudes riikides toimunud edukate algatuste vahendamises järgmis- tele huvilistele. Meie roll on seejuures endiselt pika- ajalise strateegilise koostöö juhtimine ja haldamine, kuid tegevusse kaasatakse senisest rohkem teiste riikide eksperte ja organisatsioone. Nii nagu omal ajal tundus Ukrainale ja Moldovale, et neil on tänu ühisele lähiajaloole enam õppida Eestilt kui mõnelt arenenud riigilt, on tihtilugu olukord samasugune ka Aafrikas või Aasias. Ka seal on sama piirkonna riikidel üksteiselt palju õppida. Tihtilugu rohkemgi kui teistsuguse kultuuri ja sotsiaalse kontekstiga Euroopa riikidelt. Ivar Tallo, Ants Sild, Linnar Viik Mida on digitehnoloogia muutnud avalikus haldu- Miks asutasite just akadeemia? ses viimase 15 aasta jooksul? Linnar Viik: Akadeemia meie nimes on austusaval- Linnar Viik: Võrreldes aastatuhande vahetusega dus algsele teadmiste ja oskuste levitamise viisile hakkab avaliku sektori digitaalsete lahenduste puhul antiikses Ateenas ning samas ka sisuline lähenemine silma päris mitu muutust. Neist suur osa on seotud meie tööle. Olime asutamise ajaks (2002. aastaks – tehnoloogia arenguga ja valitsuste suhtumisega toim) mõistnud, et ilma kohapealsete oskuste, koge- digilahenduste kasutamisse. Esmane teadmatus muste ja teadmisteta ei suuda mitte keegi mitte on asendunud huviga, huvi aga asendunud sooviga kunagi edukat infoühiskonda üles ehitada. Ühtlasi midagi korda saata. Sellele on järgnenud paljudes olime (ja olen senini) seda meelt, et infoühiskond riikides pettumus, et lahendused ei teki üleöö ega ja sellega kaasnev on astumas alles oma esimesi kampaania korras. Praeguseks on valitsuste priori- samme. Pole riike ega piirkondi, mis oleksid teis- teetide seas üha läbivamalt digilahenduste kasu- 6 Ühes sellega tasub tõdeda, et e-riigi ja infoühiskonna teemades puudub üks ja õige teekaart ning me kõik teeme asju omamoodi. Ei tohi unustada, et kohalikud sotsiaalsed, kultuurilised ja seadusandlikud tegurid mängivad alati tehnoloogiatest olulisemat rolli. Üleilmse infoühiskonna muudab eriti huvitavaks just erinevate riikide lähenemisviiside tundmaõppimine ja neilt innustuse ning uute ideede saamine. tamine pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Kindlasti on kasvanud kasutatavate IT-süsteemide võimekus, kuid paraku ka keerukus ning kohalik kompetents on muutunud vältimatuks, et keerulisi infosüsteeme arendada ja hallata. Viimase 15 aasta jooksul on olulise teemana esile kerkinud ka küberohud ning nendega arvestamine. Väärib märkimist, et digitehnoloogia kasutajatele on peamine vahend nutiseade, mitte enam internetiga ühendatud klaviatuuri, hiire ja monitoriga arvuti. Enamikku neist muudatustest, eelkõige tehnoloogia arengut puudutavat ei osanud me ette näha ning üha keerulisem on ennustada järgmiste põlvkon- dade tehnoloogia edu. Milline on Sinu soov akadeemiale eelolevateks aastateks? Linnar Viik: Rahvusvahelistugem ja võrgustu- gem! E-riigi Akadeemia meeskond on kogemustelt rahvusvaheline ja omandanud kogemusi maailma eri piirkondadest. Samas on suuremaks kogemuste vahendamiseks ning ka oma partnerite juures pike- maajalise kohapealse võimekuse loomiseks vaja senisest suuremat ja rahvusvahelisemat meeskonda. E-riigi Akadeemia portfell täieneb kindlasti uute Sellises olukorras on veelgi olulisem valdkondade teadmusega. Olukorras, kus IKT on pikemaajaliste visioonide ja eesmärkide kõiki valdkondi haarav ning üksteisega läbi põimu- seadmine viisil, mis ei sõltuks ühest nud, peab ka e-valitsemise kompetents ja nõusta- misvõime hõlmama mitmeid valdkondi. tehnoloogia arengutsükli haibist. 2017. aasta oli uute suhete ja ISO standardi rakendamise aasta 2017. aasta jääb E-riigi Akadeemia ajalukku Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riiki- dega toimunud intensiivse koostöö aastana. Koos- töö kulmineerus Tallinna e-valitsemise konverentsiga maikuus, millele järgnes mitu külaskäiku, konsultat- siooni ja koolitust Kariibi mere riikides ning Mauri- tiusel koostöös India Ookeani Komisjoniga. Lisaks külastasid E-riigi Akadeemiat huvilised Malist, Beni- nist, Nigeeriast, Madagaskarilt ja muudest riikidest. Samuti alustasime tihedat koostööd e-valitsuse aren- damiseks Kaimanisaartel. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine aasta teises pooles andis E-riigi Akadeemiale võimaluse mängida olulist osa ELi ja idapartnerluse riikide vahelistes suhetes. Kõrghetkeks oli E-riigi Akadeemia ja Eesti Idapartnerluse Keskuse (ECEAP) koostöös korralda- tud e-partnerluse konverents. Konverentsil arutati, kuidas kasutada idapartnerluse riikides infotehnoloo- giat tõhusamalt riiklike otsustusprotsesside läbipaist- vuse parandamiseks ning küberruumi ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, ning esitleti akadeemia läbiviidud uuringut idapartnerlusriikide küberruumi ohutuse ja e-demokraatia olukorrast. Kõige aktiivsem tegevus toimus sel aastal Ukrainas, kus E-riigi Akadeemia tegi ettevalmistusi turvalise andmevahetussüsteemi, infosüsteemide ja e-tee- nuste kasutuselevõtuks omavalitsuste teenusekeskus- tes aastal 2018. Projekti tulemusena paraneb avalike teenuste osutamine Ukraina omavalitsustes, mis omakorda aitab kaasa korruptsiooni vähenemisele. Gruusias viisime edukalt lõpule esimese mestipro- jekti, mille juhtpartneriks oli Eesti (keda esindas 8 2017. aasta jääb E-riigi Akadeemia ajalukku Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega toimunud intensiivse koostöö aastana. Samuti astusime suure sammu edasi organisatsiooni võimekuse suurendamisel. E-riigi Akadeemia). Selle ülesande täitmine andis 2017. aastal koondasid kogu maailmas levinud luna- meile kindlustunde, et E-riigi Akadeemia suudab ELi vara küberrünnakud nagu WannaCry ja NotPetya mestiprojekte edukalt juhtida ning ületada kõik orga- tähelepanu küberturvalisusele. Eesti tegeles elek- nisatsioonilised, aruandluse ja korraldusega seotud troonilise ID-kaardi turvalisuse küsimustega. Need väljakutsed. juhtumid osutasid, et küberturvalisusega tuleb tege- leda süstemaatiliselt ja terviklikult. Riikidele on heaks Armeenias aitas E-riigi Akadeemia parandada justiits- abivahendiks E-riigi Akadeemia loodud kübertur- ministeeriumi avalike teenuste pakkumist, juuruta- valisuse indeks, mis hindab riikide küberturvalisuse des e-karistusregistri, uuendades äriregistrit ning tagamise võimekust. Küberturvalisuse hindamise luues e-notarisüsteemi. Jätkus koostöö Kõrgõzstani, metoodikal põhines ka ELi idapartnerluse riikide Kasahstani, Usbekistani ja Türkmenistaniga. küberturvalisuse olukorra ülevaade. 2017. aastal tihendas E-riigi Akadeemia koostööd 2017. aastal astusime suure sammu edasi organi- rahvusvaheliste rahastajatega. Juhatuse liige Hannes satsioonilise võimekuse suurendamisel, viies oma Astok töötas neli kuud ÜRO Arenguprogrammi projektijuhtimise ning koolitus- ja nõustamisteenu- peakorteris New Yorgis, aidates kavandada e-riigi sed kooskõlla ISO standardi nõuetega. alaseid programme ja projekte. Lisaks alustas E-riigi Akadeemia koostööd Kesk-Ameerika Arengupanga, Tegevusmahu kasvades võttis akadeemia tööle kolm Aafrika Liidu, Aafrika ja Vaikse Ookeani Riikide Sekre- uut töötajat ning kaasas uusi väliseksperte. 2017. tariaadi (ACP), Kariibi Riikide Telekommunikatsiooni aasta lõpus töötas E-riigi Akadeemias täistööajaga 26 Liidu ja USA Rahvusvahelise Vabariiklaste Instituudiga töötajat. Kogukäive oli 2017. aastal 3,8 miljonit eurot, (IRI). sellest tulem 43 000 eurot. E-riigi Akadeemia suurendas märkimisväärselt oma teadmisi kodanike suuremast kaasamisest kuues Arvo Ott idapartnerluse riigis (Armeenia, Aserbaidžaan, tegevjuht Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina). Läbiviidud uuringu (Situation Review) käigus selgitasime välja edukamad e-riigi rakendamise näited ning kirjelda- sime e-riigi kahe olulise nurgakivi - e-demokraatia ja küberturvalisusega seotud - suundumusi. Järelda- sime, et e-demokraatia areng on idapartnerluse riiki- des olnud väga dünaamiline ning esile on kerkinud arvukalt edulugusid, mis võiks olla eeskujuks palju- dele teistele riikidele. Tippsündmused 2017. aastal s T a lli n na e-valitse e mi al s s e o k i o k n i i v r e 5 r e 1 Maikuus korraldasime Tallinnas e-valitsemise 1 n t konverentsi, kuhu saabus osalejaid 115 riigist sooviga s i leida vastus küsimusele, kuidas tagada e-valitsemise l kestlik areng. m e s t iprojekti ju elt htpa s r d t r n o e k r a m Eesti, keda esindas E-riigi Akadeemia, tegutses s E esimest korda nii ulatusliku mestiprojekti juhtpart- nerina, nõustades aastatel 2015–2017 Gruusias e-valitsemise arendamist. Projekt andis akadeemiale väärtusliku kogemuse Gruusias e-valitsemise arenda- mist koordineeriva Andmevahetuse agentuuri (Data Exchange Agency, DEA) teadmistebaasi suurendami- sel ning Gruusia e-valitsemist käsitlevate õigusaktide muutmisel, et viia need kooskõlla ELi õigusaktidega. b e r turvalisus e k ü est j d a a e a - v d e e E-riigi Akadeemia koostas kõigi aegade mahukaima ül m idapartnerluse riikide infoühiskonna turvalisuse ja e o k k e-demokraatia uuringu. Uuringu kohaselt on Gruusial s ra olnud kiireim areng küberturvalisuse valdkonnas är at ja Ukrainal e-demokraatia vallas. Uuringus on V ia s sõnastatud poliitikasoovitused küberruumi t i turvalisuse suurendamiseks ja e-demokraatia d a edasiseks arendamiseks neis riikides. Tutvu p uuringuga E-riigi Akadeemia veebilehel: (http://ega. a r t ee/publication/situation-review-safety-and-security- n e of-cyberspace-and-e-democracy-in-the-eastern- r ul partnership-countries/) s e kiir s e d i 10 a n ai r k U Aastatel 2016–2019 juurutab E-riigi Akadeemia Ukrai- nas Eesti andmevahetusplatvormi X-tee edasiaren- dust UXP (Ukrainas Trembita). Ukraina on suurim riik, kes on sarnase platvormi kasutusele võtnud. Trembita võimaldab osutada Ukrainal enam kui 40 miljonile kodanikule turvalisi e-teenuseid ning aitab seeläbi vähendada korruptsiooni ja järjekordi valit- susasutustes. Projekt on osa Ukraina haldusreformi toetavast U-LEAD with Europe programmist, mille eesmärk on muuta Ukraina avaliku sektori asutuste töö läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks. a v a j a soovitus k e a: d k ri E-riigi Akadeemia ekspertide koostatud ülevaade f a e-valitsemise olukorrast Aafrika riikides kinnitab, A et Aafrikas leiab aset ennenägematu digitehno- e n loogia areng ning seetõttu on valitsuste roll tuge- al vate ja avatud e-valitsemise süsteemide loomisel a olulisem kui kunagi varem. Ülevaatele tuginedes t i annavad eksperdid Aafrika e-valitsemise arengu g i toetajatele kolm peamist soovitust oma tegevuste D planeerimiseks. 0 5 Riiklik küberturvalisuse indeks annab hinnangu 50 riigi küberturvalisusele. Indeks mõõdab riikide küber- turvalisuse taset 12 strateegilise mõõdiku alusel, olles andmebaasiks, mis sisaldab riiklikku kübertur- valisust käsitlevaid linke ja dokumente. Küberturvali- suse indeksiga saab tutvuda aadressil http://ncsi.ega.ee.