Eesti Vabariigi rahatähed ja mündid Banknotes and Coins of the Republic of Estonia EESTI VABARIIGI RAHATÄHED Banknotes of the Republic of Estonia Käesoleva kataloogi koostamisel osalesid: Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask, Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu. Kataloogi koostajaid on konsulteerinud Aina Ranke Läti Pangast ja Kristīne Ducmane Läti Ajaloomuuseumist. Eraldi tänavad koostajad Ivar Leimust Eesti Ajaloomuuseumist, kelle nõu ja abi on olnud hindamatu. This catalogue has been compiled by: Carmen Greim, Anna Talve-Grins, Õie Karask, Kaja Kell, Helina Post, Kadri Põdra, Maie Uustalu. The compilers have been consulted by Aina Ranke from the Bank of Latvia and Kristīne Ducmane from the National History Museum of Latvia. The compilers would like to express their special gratitude to Ivar Leimus from the Estonian History Museum whose advice and help have been inestimable. Kujundanud Endla Toots Designed by Endla Toots © Eesti Pank © Tammerraamat, 2007 ISBN 978-9985-9831-8-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Printed by Tallinna Raamatutrükikoda Eessõna Käesoleva raamatu näol jõuab asjahuviliste kätte seni täielikem Eesti Vabariigi rahade kataloog. Kataloogil on kaks köidet – neist esimene on pühendatud rahatähtedele, teine müntidele. Hõlmatud on rahatähed, käibe- ja meenemündid, mis on käibele lastud kas Eesti omariikluse esimesel perioodil 1918–1940 või taasiseseisvu- nud Eestis alates 1992. aasta rahareformist kuni 2007. aastani (kataloogis on esitatud andmed seisuga august 2007). Eesti raha käibeletulekust on möödas pea sada aastat. Selle aja jooksul on üleilmses raha- ja finantssüsteemis toimunud väga olu- lisi muutusi. See on periood, mida raamivad üheltpoolt USA üle- minek kullastandardile aastal 1900 ja teisalt rea Euroopa riikide lõplik loobumine omavääringust ning selle asendamine ühisraha euroga 1. jaanuaril 2002. 20. sajandi esimestel kümnenditel moodustati esimesed valuuta- komiteed; peeti Esimene maailmasõda; Saksamaal nähti hüper- inflatsiooni, mille tempo oli nii kõrge, et palka tuli maksta kaks korda päevas (1922–1923); Eesti marga vahetas välja kroon (1928); toimus suur majanduskrahh USAs (1929); asutati Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS, 1930); Eesti tollane suurim kaubanduspartner Inglismaa loobus kullastandardist (1931); peeti Teine maailmasõda; Eesti kroon kaotas kehtivuse (1941); sõlmiti Bretton Woodsi kokku- lepe (1944), millega asutati Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) ja Maailmapank ning kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vaba- kaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Sajandi teisel poolel, ajavahemikus 1953–1971 suurenes dollari- nõudlus kümme korda, USA kullavarud vähenesid samal ajal 22 miljardilt dollarilt 11 miljardi dollarini; RVF võttis rahvusvahelise arveldamise hõlbustamiseks kasutusele laenamise eriõiguse ühiku Special Drawing Rights (SDR) (1969); Bretton Woodsi kokkulepe tühistati ja USA dollar ei olnud enam vahetatav kulla vastu (1971); toimus esimene Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) naftašokk (1973); loodi Euroopa rahasüsteem ja võeti kasutusele arvestusühik eküü (1979); Ida-Euroopas varises kokku II maailma- sõja järel rajatud kommunistlik süsteem (1989); Nõukogude Liit lagunes (1991); 1992. aastal kirjutati alla Maastrichti leping, millega Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Liit; samal 1992. aastal läks Eesti, esimesena kunagistest NSV Liidu liiduvabariikidest, taas üle oma rahale. Kataloogi koostamiseks oli mitu põhjust. Esiteks on varasemad vastavasisulised trükised – Ivar Leimuse koostatud „Eesti vabariigi rahad 1918–1992” ning Raivo Teeääre, Rait Roosve, Ants Kaasiku, Andres Nuu „Eesti Vabariigi rahad 1992–2002” – vahepealse aja jooksul kaupluselettidelt kadunud.  Teiseks on Eestis viimastel aastatel hakatud enesele järjest rohkem teadvustama, et varem või hiljem asendab Eesti krooni euro. Samas on oma raha paljude eestlaste jaoks oluline rahvuslik süm- bol, mille üle tuntakse uhkust. Kolmandaks on viimaste aastatega taas elavnenud huvi kodumaa kultuuri- ja ajaloomälestiste uurimise ja kollektsioneerimise vastu. Rahakataloog täidab ühe lünga Eesti Vabariigis käibinud ja käibiva raha puudutava teabe süstematiseerimisel ja laiemale ringile kätte- saadavaks tegemisel. Kuid kindlasti oodatakse sellele lisaks uut ja senisest põhjalikumat ajaloolist ülevaadet. Samas ei saa unustada, et peale kultuuriloolise aspekti pakub tõsist huvi ka rahatähtede valmistamise tehnoloogia ning turvaelementide areng maailmas ja selle kajastumine Eesti rahatähtedel. Bibliograafia Käesolevale kataloogile on eraldi vihikuna lisatud bibliograafiline loend Eesti Vabariigi rahatähti ja münte puudutavatest kirjutistest, mis võiksid lisainfo allikana laiemat huvi pakkuda. Kirjutised anna- vad hea ülevaate Eesti ajaloolisest, ühiskondlikust ja majandusli- kust taustast, mida kataloogides sisalduvate tehniliste andmetega ei ole võimalik kirjeldada. Bibliograafia viited on grupeeritud järgmiselt. Esiteks on lähtutud ajalisest jaotusest. Loend algab esimese Eesti Vabariigi ajal ilmu- nud kirjutistega ning jätkub taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal ja sellele eelnenud kümnenditel avaldatud kirjutistega. Viimasel juhul on tegemist enamasti välismaal päevavalgust näinud artiklite ja/ või teostega. Teiseks on lähtutud keelelisest jaotusest ning sellest, kas tegemist on raamatute või kirjutistega. Teine periood jaguneb järgmiselt: eesti keeles ilmunud raamatud ja kirjutised ning muudes keeltes ilmunud raamatud ja kirjutised. Avaldamiskohta (kas Eestis või välismaal) ei ole selles loendis peetud vajalikuks arvesse võtta. Peale eesti keele võime leida ka saksa, inglise, vene, soome ja rootsi keeles ilmunud raamatuid ja kirjutisi. Paljud neist on avalda- tud rööptekstis, mille korral on kirje toodud ka iga vastava keele all.  1. köide – rahatähed Kataloog sisaldab ainult riiklikke maksevahendeid. Rahatähed on esitatud neid väljastanud institutsioonide kaupa, väikseimast nimi- väärtusest suurimani, ühe nominaali raames aga kronoloogiliselt. Iga erineva rahatähekujunduse kohta on toodud illustratsioon. Andmed, mille kohta täielik kindlus puudub, on tähistatud tärniga (*). Loetelu algab Tallinna Arvekoja maksutähtedega, mis kujutasid algselt selle asutuse siseseks arvelduseks mõeldud väärtmärke. Kuid rahapuudusel kuulutas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus need 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksevahendeiks. Arvekoja maksutähtedele järgnevad Eesti Vabariigi 5% võlakohus- tused, mis algselt kavandati siselaenu obligatsioonidena. Elanik- konna vähene huvi nende omandamise vastu sundis riiki aga ka võlakohustusi (v.a 5000- ja 10 000-margased kupüürid) alates 16. jaanuarist 1919 käsitama seaduslike rahatähtedena, mille lunastamiskuupäevadel ja protsentidel puudus tegelikult iga- sugune tähendus. Oli kolmaski surrogaatraha liik, Eesti Vabariigi kassavekslid. Need väärtpaberid trükiti 1920. aastal hõlbustamaks Riigikassa arveldusi ettevõtetega. Raha funktsiooni ei antud vekslitele ametlikult ku- nagi, kuid suuremate kupüüride puudusel hakkas elanikkond neid omavoliliselt tarvitama maksevahendina. Kassavekslite omapära on see, et need on trükitud üksnes paberi ühele poolele ning alg- selt olid nad koos kontsuga 100 mm pikemad. Esimeste Eesti Vabariigi „päris” rahatähtede emiteerimist alustas Riigikassa 1919. aastal. Kõik riigikassatähed on emiteeritud mark- vääringus, v.a viimane, 1927. aastal väljastatud 100-margane kupüür, mis kannab ületrükki ÜKS KROON. Riigikassa tellimusel trükiti ka vahetustähti, millel tegelikult puu- dus majanduslik tagatis. Vahetustähtede kogusumma ei tohtinud seetõttu ületada 10% kassatähtede emissioonist, nende vastuvõtt oli piiratud. Eesti Pank alustas rahatähtede emiteerimist 1919. aastal, tehes seda algul kõrvuti Riigikassaga. 1928. aastal kehtima hakanud uue pangaseadusega sai Eesti Pank ainuõiguse väljastada pangatähti nimiväärtuses 5–100 krooni. Ka kõik Eesti Vabariigi taassünni järg- sed paberrahad on vastavalt seadusele emiteerinud Eesti Pank. Kõige värskemad andmed viimati käibele lastud müntide ja raha- tähtede kohta leiate Eesti Panga veebilehelt www.eestipank.info.  Foreword The publication you are holding is the most complete catalogue of the currency of the Republic of Estonia compiled so far. The catalogue includes two volumes: currency notes and coins. It gives an overview of the currency notes and coins in circulation, as well as the collector coins that were issued during both the first Republic (1918–1940) and after the monetary reform of 1992 in the newly re-independent Republic until 2007 (information provided as of August 2007). For nearly a hundred years since the first Estonian currency was put into circulation the global monetary and financial system was subject to various significant changes. It was a period that began with the United States adopting the gold standard in 1900 and came to an end with a number of European countries replacing their national currencies with Europe’s single currency – the euro – on 1 January 2002. At the beginning of the century the first currency boards were established; World War I ravaged many countries; Germany suffered from hyperinflation which rose so quickly that salaries had to be paid twice a day (1922–1923); the Estonian mark was replaced with the Estonian kroon (1928); the United States had to face the Great Depression (1929); the Bank for International Settlements was established (1930); the most important trade partner of Estonia at that time – the United Kingdom – gave up the gold standard (1931); World War II raged; the Estonian kroon became invalid (1941); the Bretton Woods Agreement was made (1944), which established the International Monetary Fund (IMF) and the World Bank and devised an international monetary system the main characteristics of which were fixed exchange rates, free trade and the US dollar as the main currency. During the second half of the century, between 1953–1971, the demand for the US dollar increased ten times, while at the same time the gold reserves of the United States decreased from 22 billion USD to 11 billion USD; the IMF introduced the Special Drawing Rights (SDR) in order to facilitate international settlements (1969); the Bretton Woods system collapsed and the US dollar could no longer be exchanged for gold (1971); the first OPEC “oil shock” occurred (1973); Europe’s monetary system was established and the European Currency Unit (ECU) was introduced (1979); in Eastern Europe, the Communist rule that had spread since World War II was abandoned (1989); the Soviet Union dissolved (1991); in 1992, the Treaty of Maastricht was signed leading to the completion of the European Economic and Monetary Union and to the creation of the European Union; at the same time Estonia was the first former Soviet Union republic to introduce its own currency.  There were several reasons for compiling this catalogue. First, earlier similar publications – “Eesti vabariigi rahad 1918–1992” (The Currency of the Republic of Estonia 1918–1992) by Ivar Leimus and “Eesti Vabariigi rahad 1992–2002” (The Currency of the Republic of Estonia 1992–2002) by Raivo Teeäär, Rait Roosve, Ants Kaasik, and Andres Nuu – had been sold out. Second, in the past few years people have increasingly started to acknowledge the fact that sooner or later the Estonian kroon will be replaced by the euro. At the same time, the Estonian kroon remains an important national symbol to be proud of. Third, the past few years have witnessed an increasing interest in exploring and collecting objects of Estonian cultural and historical heritage. This catalogue bridges a gap in systemising information on the currency that is circulating or has circulated in the Republic of Estonia and in making this information available to the general public. However, the information awaits complementation with a new and more comprehensive historical overview. Furthermore, in addition to cultural and historical perspective, the technology used for producing banknotes and the worldwide development of security features and their employment on Estonian currency could be a matter of great public interest. Bibliography This catalogue is supplemented by a separate volume with a bibliographical list of books and writings about currency notes and coins of the Republic of Estonia. These publications help to give an overview of the historical, social and economic background which the detailed information of the catalogue may not convey. The bibliographical entries have been categorised as follows. First, a distinction is made between different periods of time. The bibliography begins with the writings published during the first Republic and ends with those published in re-independent Estonia and during the decades preceding that era. In the latter case, the writings have been mainly published abroad. Second, a distinction is made between books and writings and the different languages they were published in. The second period is divided as follows: books and writings printed in Estonian and books and writings printed in other languages. The place of publication (in Estonia or abroad) has not been considered. In addition to Estonian, German, English, Russian, Finnish and Swedish can also be found in the bibliography. Many of the books published in foreign languages include parallel texts; in those cases, the books in question are listed under each respective language. 10